A A A

Õppematerjalid õpiraskustega õpilastele. Eesti keel 2. klass

Selgitusi 2. klassi õpiraskustega õpilastele mõeldud eesti keele töölehtedele

Triin Heinsalu, Ristiku põhikooli õpetaja, 2010

 

Eesti keele metoodiline materjal 2. klassile

Eesti keele tööleht 2. klassile, 1

Eesti keele tööleht 2. klassile, 2

Eesti keele tööleht 2. klassile, 3

Eesti keele tööleht 2. klassile, 4

Eesti keele tööleht 2. klassile, 5

 

2. klassi õppematerjali hulgast valiti välja teemad, mis on õpiraskustega lastele raskeimad.

Häälikupikkuste eristamine ja kirjas märkimine on õpiraskustega õpilastele eesti keelt õppides suurim probleem, mistõttu on sellele teemale ka siinsetes töölehtede valikus nii palju tähelepanu pööratud. Tavakoolis (ja seal kasutusel olevates õppematerjalides) käsitletakse seda teemat väga põgusalt. Õpiraskustega lapsed vajavad selleks rohkem aega ning süsteemset tegelemist nii klassi- kui ka kõneravitundides (vt soovitatavaid lisamaterjale).

Tavakooli klassides on enamasti väga erineva tasemega lapsed – andekatest õpiraskustega lasteni. Loodetavasti on need töölehed abiks tavakooli õpetajale õpiraskustega õpilaste töö diferentseerimisel.

Töölehed on mõeldud näidistena, sest need on koostatud konkreetseid õpiraskustega õpilasi, nende taset ja vajadusi silmas pidades. Iga õpetaja saab reguleerida oma õpilastele/klassile tööjuhendi sõnastust ja töökorralduse esitamise viisi, materjali mahtu (nt täishäälikute teema juures võib käsitleda kõiki vokaale koos, kahes jaos – täpihäälikud eraldi või kõik vokaalid eraldi), abivahendeid (nt noobid, käemärgid või -viiped, tiivikud jms) ning õpilaste iseseisvuse astet.

 

Peamised õppematerjalid töös 2. klassiga olid:
1) E. Hiiepuu, L. Tungal. Eesti keele õpik II klassile, 1.-2. osa. Avita;
2) E. Hiiepuu, A. Kloren. Eesti keele töövihik II klassile, 1.-2. osa. Avita.

 

Soovitatav õppematerjal lisaks:
1) K. Karlep, A. Kontor. Eesti keele tööraamat 2. klassile, 1.–4. osa. Tartu: Studium, 2002:
1. osa „Lause ja sõnad“,
2. osa „Täishäälikute õigekiri“,
3. osa „Suluta kaashäälikute õigekiri“,
4. osa „Sulghäälikute õigekiri“;
2) K. Karlep, A. Kontor. Õpetamine eesti keele tööraamatu järgi abiõppe 2. klassis;
3) Õpetajaraamat. Tartu: Eesti Eripedagoogide Liit, 2006;
4) K. Karlep, A. Kontor. Eesti keele tööraamat 3. klassile, 1.–4. osa. Tartu: Studium, 2009.

 

Töölehtede eesmärgid ja lisainfo õpetajale

 

1.  Pikk ja ülipikk täishäälik

Üldised eesmärgid: lapsed oskavad vastandada, eristada, muuta ning määrata pikka ja ülipikka täishäälikut ning oskavad neid kirjas märkida.

Töölehte saab kasutada I õppeveerandil keeleõpetuses täishäälikuid käsitledes ning ka hiljem kordamiseks.

Harjutus 1. Õpilased loevad erineva häälikupikkusega (pika ja ülipika täishäälikuga) sõnu, võrdlevad täishääliku pikkusi ning otsustavad, kui pikalt nad sõnade veaohtlikus kohas täishäälikuid hääldasid ja kuidas neid kirjas märgitakse; seejärel sõnastavad nad reegli.

Harjutus 2. Õpilased muudavad ja võrdlevad täishääliku pikkusi ning valivad sobiva täishääliku pikkusega semantiliselt sobivale sõnale paarilise.

Harjutus 3. Õpilased muudavad, võrdlevad ja määravad täishääliku pikkusi ning märgivad neid kirjas õigesti.

Harjutus 4. Õpilased muudavad, võrdlevad ja määravad täishääliku pikkusi, teevad valiku, kumba tulpa kirjutada, ning märgivad neid kirjas õigesti.

Harjutus 5. Õpilased muudavad, võrdlevad ja määravad täishääliku pikkusi ning märgivad neid kirjas õigesti.

 

2. Suluta kaashäälikud

Üldised eesmärgid: lapsed oskavad vastandada, eristada, muuta ja määrata suluta kaashäälikute häälikupikkust ning neid kirjas märkida.

Töölehte saab kasutada I ja II õppeveerandil keeleõpetuses suluta kaashäälikuid käsitledes ning hiljem kordamisteemade hulgas.

Harjutus 1. Õpilased muudavad ja eristavad veaohtlike häälikute (täishäälikute ja suluta kaashäälikute) pikkust, harjutavad häälikupikkuse märkimist kirjas ning leiavad väljakirjutatud vormide seast tähendusega sõnad.

Harjutus 2. Õpilased loevad erineva häälikupikkusega (pika ja ülipika suluta kaashäälikuga) sõnu, võrdlevad suluta kaashääliku pikkusi ning otsustavad, kui pikalt nad sõnade veaohtlikus kohas suluta kaashäälikuid hääldasid ja kuidas neid kirjas märgitakse; seejärel sõnastavad nad reegli.

Harjutus 3. Õpilased loevad sõnu, muudavad neis suluta kaashääliku pikkust (lühike, pikk, ülipikk), otsustavad, kui pikalt suluta kaashäälik kõlab ja kuidas neid kirjas märgitakse, ning kirjutavad sõnad.

Harjutus 4. Õpilased oskavad moodustada laiendatud lihtlauseid.

Harjutus 5. Õpilased määravad suluta kaashääliku pikkuse ning valivad lausesse sobiva sõna (sobiva suluta kaashääliku pikkusega semantiliselt sobiva sõna).

 

3. Sulghäälikud

Üldised eesmärgid: toetudes abivahenditele ja õpetajale, oskavad lapsed vastandada, eristada, muuta ja määrata sulghääliku pikkust.

Töölehte saab kasutada III õppeveerandil keeleõpetuses sulghäälikuid käsitledes.

Harjutus 1. Õpilased loevad erineva häälikupikkusega (lühikese, pika ja ülipika sulghäälikuga) sõnu, võrdlevad sulghääliku pikkusi ning otsustavad, kui pikalt nad sõnade veaohtlikus kohas sulghäälikuid hääldasid ja kuidas neid kirjas märgitakse; seejärel sõnastavad nad reegli.

Harjutus 2. Õpilased loevad ja võrdlevad sulghääliku pikkusi ning valivad sobiva sulghääliku pikkusega semantiliselt sobivale sõnale paarilise.

Harjutus 3. Õpilased loevad sõnu nii, nagu need on kirjutatud, võrdlevad sulghääliku pikkusi ja semantilist tähendust ning leiavad valesti kirjutatud sõnad; õpilased moodustavad laiendatud lihtlauseid.

Harjutus 4. Õpilased loevad sõnaühendeid, muudavad neis sulghääliku pikkust (lühike, pikk, ülipikk), otsustavad, kui pikalt sulghäälik veaohtlikus kohas kõlab ja kuidas neid kirjas märgitakse, ning kirjutavad sõnaühendid.

Harjutus 5. Õpilased loevad lauseid, muudavad, võrdlevad ja määravad sulghääliku pikkuse ning kirjutavad sõna õigesti; õpilased teevad ärakirja.

 

4. Suur algustäht nimedes

Eesmärgid: õpilased tunnevad tekstis ära nimed ja kirjutavad need suure algustähega; nad teevad ülesandega ärakirja (muudavad lauseid nii, et need käiksid nende isikute kohta, ning kasutavad seejuures õpitud reegleid); õpilased leiavad vigadega tekstist nimed ja neisse tehtud vead ning parandavad need; õpilane teeb ärakirja.

Töölehte saab kasutada III õppeveerandil keeleõpetuses nime ja nimetust käsitledes.

 

5. Koma liitlauses. Sidesõnad et, aga, kuid, vaid, sest

Eesmärgid: õpilased tunnevad sidesõnu aga, et, kuid, sest, vaid ja kasutavad nende ees koma; nad valivad lausesse tähenduselt sobiva sidesõna ning moodustavad ette antud lausepooltest semantiliselt sobivaid liitlauseid; õpilased teevad ülesandega ärakirja.

Töölehte saab kasutada IV õppeveerandil keeleõpetuses koma käsitledes.