A A A

Loodusõpetus

2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Loodusõpetuse õpetamisega taotletakse, et õpilane 7. klassi lõpuks:

  1. tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;
  2. oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi;
  3. rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja juhendamisel;
  4. valdab teadmisi loodusobjektidest ja -nähtustest ning elus- ja eluta keskkonna seostest;
  5. mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu;
  6. oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat loodusteaduslikku teksti;
  7. rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus;
  8. väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.

2.1.2. Õppeaine kirjeldus

Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia) õppimiseks. Õppeaine kaudu kujundatakse õpilastes loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis sisaldab järgmist:

  1. loodusteaduslikud teadmised – nii loodusteadustealased (teadmised loodusest, arusaamine põhilistest loodusteaduslikest kontseptsioonidest ja teooriatest) kui ka teadmised loodusteaduste kohta (teaduslik uurimine, teaduslikud seletused, loodusteaduste ja tehnoloogia olemus);
  2. praktilised oskused ja loodusteadusliku meetodi rakendamine – oskus sõnastada teadusküsimusi või -hüpoteese, mida on võimalik katse teel kontrollida; kavandada katseid andmete kogumiseks; teha praktilisi töid, kasutades mõõteriistu ja katseseadmeid ohutult; analüüsida andmeid; teha järeldusi tulemuste ja teaduslike arusaamade põhjal; sõnastada üldistusi ning esitada tulemusi;
  3. loodusteaduslike küsimustega tegelemist toetavad hoiakud ja väärtushinnangud – usk oma võimekusse ja enesekindlus loodusainete õppimisel; huvi loodusteaduste õppimise ja loodusteadusliku karjääri vastu; valmisolek tegelda loodusteaduslike küsimustega ja oskus rakendada loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelu probleeme lahendades; vastutuse võtmine säästva arengu eest.

Loodusõpetuse õppimise kaudu kujuneb õpilastel arusaam loodusest kui tervikust. Õppes on peamised tunnetusobjektid looduse objektid, nähtused ja protsessid ning nendevahelised seosed. Õpitakse märkama seoseid looduses, mõistma looduse toimimise seaduspärasusi, inimese sõltuvust looduskeskkonnast ning inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. Loodusõpetust õppides kujuneb arusaam, et igal nähtusel on põhjus ja igasugune muutus looduses kutsub esile teisi muutusi, mis võivad olla soovitud või soovimatud. Omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes. Arendatakse tahet ja valmisolekut kaitsta looduskeskkonda ning kujundatakse säästvaid väärtushinnanguid ja hoiakuid.

Loodusõpetus arendab kriitilist ja loovat mõtlemist – õpilane õpib eesmärgistatult märkama ning vaatlema, küsimusi esitama, andmeid koguma ja süstematiseerima, analüüsima ning järeldusi ja üldistusi tegema; õpilane õpib leidma probleemidele alternatiivseid lahendusi ning prognoosima erinevate lahendusviiside ja otsuste tagajärgi.

Õppe korraldamine põhineb looduse vahetul kogemisel ning eakohastel tegevustel. Õpet plaanides lähtutakse seatud probleemide teaduslikkusest ja nende olulisusest, mida tunnis korraldatakse praktilise tegevusena looduse objektidega või nende mudelitega. Õpikeskkond on aktiivne, õpilaskeskne ja probleemipõhine. Õpe on seotud igapäevaeluga ning soodustab sisemise õpimotivatsiooni kujunemist.

I kooliastmes õpitakse tundma põhiliselt lähiümbrust ning igapäevaelu nähtusi, keskendutakse looduse vahetule kogemisele ja praktilisele tegevusele. Kooliastme lõpuks jõutakse loodusnähtuste kirjeldamiselt lihtsamate seoste loomiseni ja järelduste tegemiseni. Kujuneb huvi looduse vastu ning oskus looduses käituda. I kooliastmes võib kasutada aineõpetusliku tööviisi kõrval üld- ja aineõpetuse kombineeritud varianti. Peamiste praktiliste tegevustena, mis tagavad kooliastme õpitulemuste saavutamise, tehakse uurimuslikke ja praktilisi töid: objektide, sh looduslike objektide vaatlemist, võrdlemist, rühmitamist, mõõtmist, katsete tegemist; kollektsiooni koostamist ning plaani kasutamist.

II kooliastmes arendatakse edasi loodusteaduslikke uurimisoskusi. Kujuneb oskus teaduslikult ja loovalt mõelda ning probleeme lahendada, sõnastada katsega kontrollitavaid väiksema mahuga teadusküsimusi või -hüpoteese. Kujunevad keskkonnahoiakud.

III kooliastmes õpitakse objekte ja nähtusi kvantitatiivselt kirjeldama ning süvendatakse info analüütilise töötlemise oskusi. Kujundatakse pädevusi, et sügavamalt mõista loodusainetes käsitletavaid nähtusi ja meetodeid.

II ja III kooliastmes on tähtis hoida õpilaste õpimotivatsiooni, kujundada huvi loodusteaduste õppimise ja loodusteadustega seotud elukutsete vastu ning arusaamu loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsusest meie igapäevaelus. Õpikeskkond peab võimaldama õpilasel olla loov. Oluline on plaanida õpilaste huvidest ja kogemustest lähtuvaid uurimuslikke õppeülesandeid. Uurimisoskusi arendades pööratakse eraldi tähelepanu uuringute plaanimisele ja tegemisele ning tulemuste analüüsile, tõlgendamisele ja esitamisele. Praktilise ja uurimusliku tegevuse kõrval lahendatakse mitmesuguseid teoreetilisi ülesandeid, mis tagavad kõrgemat järku mõtlemisoskuste arengu. Koduste töödega kinnistatakse klassis õpitut ning rakendatakse klassis omandatud teadmust igapäevaelu tegevustes. Hoiakuliste pädevuste kujundamiseks rakendatakse erinevaid õppemeetodeid, sh situatsiooni- ja rollimänge.

I kooliaste

2.1.3. Õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes

Väärtused ja hoiakud

3. klassi lõpetaja:

  1. tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;
  2. mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt;
  3. märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;
  4. hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;
  5. liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.

Uurimisoskused

3. klassi lõpetaja:

  1. teeb lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;
  2. sõnastab oma meelte toel saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi;
  3. teeb lihtsate vahenditega praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid;
  4. vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid;
  5. kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes;
  6. kasutab õpitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelus otsuseid tehes.

Loodusvaatlused

3. klassi lõpetaja:

  1. teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava välisriietuse;
  2. kirjeldab loodus- ja tehisobjekte erinevate meeltega saadud teabe alusel;
  3. märkab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega;
  4. toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta eri aastaaegadel;
  5. toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsuse kohta inimese elus;
  6. tunneb kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;
  7. käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise reegleid.

Loodusnähtused

3. klassi lõpetaja:

  1. eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab ja rühmitab neid;
  2. eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning valdab ohutunnet tundmatute ainete vastu;
  3. teeb juhendi järgi lihtsamaid praktilisi töid, järgides ohutusnõudeid;
  4. kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid mõõtmisvahendeid;
  5. selgitab kompassi töö põhimõtet, toetudes katsele magnetiga;
  6. teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning rakendab saadud teadmisi, kasutades elektririistu ohutult;
  7. oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi; toob näiteid, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja teepikkus.

 

Organismide mitmekesisus ja elupaigad

3. klassi lõpetaja:

  1. kirjeldab taimede, loomade ja seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses;
  2. eristab seeni, taimi ja loomi toitumise, kasvamise ning liikumisvõime järgi;
  3. teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased;
  4. eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad);
  5. kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku;
  6. eristab õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaime;
  7. teab seente mitmekesisust, nimetab tuntumaid söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning oskab vältida mürgiste seentega seotud ohtusid;
  8. arvestab taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult;
  9. toob näiteid erinevate organismide seoste kohta looduses ning koostab õpitud liikidest lihtsamaid toiduahelaid;
  10. tunneb põhjalikult ühte taime-, seene- või loomaliiki, tuginedes koostatud uurimuslikule ülevaatele.

Inimene

3. klassi lõpetaja:

  1. kirjeldab inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi;
  2. järgib tervisliku toitumise põhimõtteid ja hügieeninõudeid ning väärtustab tervislikke eluviise;
  3. teadvustab inimese vajadusi, tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist ning hoiab keskkonda;
  4. toob näiteid, kuidas inimene sõltub loodusest ning muudab oma tegevusega loodust;
  5. võrdleb inimeste elu maal ja linnas.

Plaan ja kaart

3. klassi lõpetaja:

  1. saab aru lihtsast plaanist või kaardist ning leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte;
  2. mõistab, et kaardi järgi on võimalik tegelikkust tundma õppida;
  3. näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, saari, poolsaari, lahtesid, jõgesid, järvi ja linnu;
  4. määrab kompassi järgi põhja- ja lõunasuunda;
  5. kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari.

2.1.4.1. Inimese meeled ja avastamine

Inimese meeled ja avastamine. Elus ja eluta. Asjad ja materjalid. Tahked ained ja vedelikud.

Mõisted: omadus, meeled, elus, eluta, looduslik, tehislik, tahke, vedel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses;
  2. elus- ja eluta objektide rühmitamine;
  3. tahkete ja vedelate ainete omaduste võrdlemine;
  4. õppekäik kooliümbruse elus- ja eluta loodusega tutvumiseks.

2.1.4.2. Aastaajad

Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.

Mõisted: suvi, sügis, talv, kevad, soojus, valgus, taim, loom, seen, kodukoht, veekogu, maastik.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. õppekäigud aastaajaliste erinevuste vaatlemiseks. Maastikuvaatlus;
  2. puu ja sellega seotud elustiku aastaringne jälgimine;
  3. tutvumine aastaajaliste muutustega veebimaterjalide põhjal.

2.1.4.3. Organismid ja elupaigad

Maismaataimed ja -loomad, välisehitus ja mitmekesisus. Taimede ja loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine. Koduloomad. Veetaimede ja -loomade erinevus maismaaorganismidest.

Mõisted: puu, põõsas, rohttaim, teravili, juur, vars, leht, õis, vili, keha, pea, jalad, saba, kael, tiivad, nokk, suled, karvad, soomused, toitumine, kasvamine, uimed, ujulestad, lõpused, metsloom, koduloom, lemmikloom.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. loodusvaatlused: taimede välisehitus; loomade välisehitus;
  2. ühe taime või looma uurimine, ülevaate koostamine;
  3. uurimus: taime kasvu sõltuvus soojusest ja valgusest;
  4. õppekäik: organismid erinevates elukeskkondades.

2.1.4.4. Mõõtmine ja võrdlemine

Kaalumine, pikkuse ja temperatuuri mõõtmine.

Mõisted: mõõtühik, termomeeter, kaalud, kaalumine, mõõtmine, katse.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. kehade kaalumine;
  2. õpilaste pikkuse mõõtmine ja võrdlemine;
  3. temperatuuri mõõtmine erinevates keskkondades.

2.1.4.5. Inimene

Inimene. Välisehitus. Inimese toiduvajaduse ja tervislik toitumine. Hügieen kui tervist hoidev tegevus. Inimese elukeskkond.

Mõisted: keha, kehaosad, toit, toiduaine, tervis, haigus, asulad: linn, alev, küla.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. enesevaatlus, mõõtmine;
  2. tervisliku päevamenüü koostamine;
  3. õppekäik asula kui inimese elukeskkonna uurimiseks.

Ilm

2.1.4.6. Ilm

Ilmavaatlused. Ilmastikunähtused.

Mõisted: pilvisus, tuul, õhutemperatuur, sademed: vihm, lumi.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. ilma vaatlemine;
  2. õhutemperatuuri mõõtmine;
  3. ilmaennustuse ja tegeliku ilma võrdlemine.

2.1.4.7. Organismide rühmad ja kooselu

Taimede mitmekesisus. Loomade mitmekesisus. Seente mitmekesisus. Samblikud. Liik, kooslus, toiduahel.

Mõisted: õistaim, vili, seeme, okaspuu käbi, sõnajalg, sammal, selgroogsed, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, selgrootud, ussid, putukad, ämblikud, seeneniidistik, kübarseen, eosed, hallitus, pärm, samblik, liik, kooselu, taimtoiduline, loomtoiduline, segatoiduline, toiduahel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. lihtsa kollektsiooni koostamine mõnest organismirühmast;
  2. looma välisehituse ja eluviisi uurimine;
  3. seente vaatlemine või hallitusseente kasvamise uurimine;
  4. õppekäik organismide kooselu uurimiseks erinevates elupaikades.

2.1.4.8. Liikumine

Liikumise tunnused. Jõud liikumise põhjusena (katseliselt). Liiklusohutus.

Mõisted: liikumine, kiirus, jõud.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. oma keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks;
  2. liikuvate kehade kauguse ja kiiruse hindamine.

2.1.4.9. Elekter ja magnetism

Vooluring. Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja säästmine. Ohutusnõuded. Magnetnähtused. Kompass.

Mõisted: vooluallikas, elektripirn, juhe, lüliti, juht, mittejuht, ohutus, kompass, ilmakaared.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. lihtsa vooluringi koostamine;
  2. ainete elektrijuhtivuse kindlakstegemine;
  3. püsimagnetitega tutvumine.

2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti

Kooliümbruse plaan. Eesti kaart. Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses. Tuntumad kõrgustikud, saared, poolsaared, lahed, järved, jõed ja asulad Eesti kaardil.

Mõisted: plaan, pealtvaade, kaart, kaardi legend, leppemärk, leppevärv, põhi- ja vaheilmakaared, kõrgustik, madalik, saar, poolsaar, laht, järv, jõgi, asulad.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. pildi ja plaani kõrvutamine;
  2. plaani järgi liikumine kooli ümbruses, mõõtkavata plaani täiendamine;
  3. ilmakaarte määramine kaardil, õues kompassiga või päikese järgi;
  4. õppeekskursioon oma maakonnaga tutvumiseks.

Õppeprotsessi kirjeldus

Õpetaja töökava näidised

II kooliaste

2.1.5. Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes

Väärtused ja hoiakud

6. klassi lõpetaja:

  1. tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu;
  2. väärtustab uurimistegevust looduse tundmaõppimisel;
  3. väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;
  4. toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu;
  5. märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitseüritustes.

Uurimisoskused

6. klassi lõpetaja:

  1. sõnastab uurimisküsimusi/probleeme ja kontrollib hüpoteese;
  2. kavandab õpetaja juhendamisel lihtsamaid praktilisi töid;
  3. teeb katseid, järgides praktilise töö juhendeid;
  4. arutleb loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste tööde juhendite üle;
  5. kasutab ohutusnõudeid, järgides õigesti sobilikke mõõtevahendeid;
  6. analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi;
  7. leiab eri allikatest loodusteaduslikku teavet ning arutleb infoallika usaldusväärsuse üle;
  8. oskab vastandada teaduslikku ja mitteteaduslikku seletust.

Üldised loodusteaduslikud teadmised

6. klassi lõpetaja:

  1. tunneb igapäevaelus ära loodusteaduslikke teemasid, probleeme ja küsimusi;
  2. saab aru loodusteaduslikust tekstist, tõlgendab ja rakendab õpitud teadusmõisteid, sümboleid ning ühikuid nähtusi ja protsesse selgitades;
  3. tuginedes loodusteaduslikele teadmistele, teeb tõendusmaterjalide põhjal järeldusi ja otsustusi;
  4. selgitab põhjuse-tagajärje seoseid;
  5. kasutab või koostab mudelit, et näidata arusaamist seostest, protsessidest ja süsteemidest;
  6. kirjeldab ja võrdleb organismide, ainete või protsesside sarnasusi ning erinevusi;
  7. selgitab organismide kohastumist õhus, vees või mullas kui elukeskkonnas ning põhjendab loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkust;
  8. saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest kodukoha ning Eesti kontekstis.

2.1.6.1. Maailmaruum

Õpitulemused

Õpilane:

  1. kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust;
  2. põhjendab mudeli järgi öö ja päeva vaheldumist Maal;
  3. leiab taevasfääril ja taevakaardil Suure Vankri ja Põhjanaela ning määrab põhjasuuna;
  4. leiab eri allikaist infot maailmaruumi kohta etteantud teemal, koostab ja esitab ülevaate.

Õppesisu

Päike ja tähed. Päikesesüsteem. Tähistaevas. Tähtkujud. Suur Vanker ja Põhjanael. Galaktikad. Astronoomia.

Mõisted: maailmaruum, Päike, Maa, Kuu, tiirlemine, pöörlemine, ööpäev, aasta, täht, planeet, satelliit, Päikesesüsteem, tähtkuju, Suur Vanker, Põhjanael, galaktika, astronoomia.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. mudeli valmistamine, et kujutada Päikese ning planeetide suurust ja nendevahelist kaugust;
  2. öö ja päeva vaheldumise mudeldamine;
  3. Maa tiirlemise mudeldamine;
  4. tähistaeva vaatlused. Põhjanaela leidmine tähistaevas.

2.1.6.2. Planeet Maa

Õpitulemused

Õpilane:

  1. kirjeldab maailma poliitilise kaardi järgi etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit;
  2. teab ja näitab kaardil mandreid ja ookeane ning suuremaid Euroopa riike;
  3. leiab atlasest kohanimede registri järgi tundmatu koha;
  4. toob näiteid erinevate looduskatastroofide kohta ning kirjeldab nende mõju loodusele ja inimeste tegevusele.

Õppesisu

Gloobus kui Maa mudel. Maa kujutamine kaartidel. Erinevad kaardid. Mandrid ja ookeanid. Suuremad riigid Euroopa kaardil. Geograafilise asendi iseloomustamine. Eesti asend Euroopas. Looduskatastroofid: vulkaanipursked, maavärinad, orkaanid, üleujutused.

Mõisted: gloobus, mudel, looduskaart, riikide kaart, kontuurkaart, atlas, ekvaator, põhja- ja lõunapoolkera, põhja- ja lõunapoolus, manner, ookean, meri, geograafiline asend, riigipiir, naaberriik, vulkaan, laava, lõõr, maavärin, orkaanid, üleujutused.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. gloobuse kui Maa mudeli valmistamine;
  2. õpitud objektide kandmine kontuurkaardile;
  3. erinevate allikate kasutamine, et leida infot ja koostada ülevaade looduskatastroofide kohta.

2.1.6.3. Elu mitmekesisus Maal

Õpitulemused

Õpilane:

  1. oskab kasutada valgusmikroskoopi;
  2. teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest;
  3. selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust;
  4. nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus;
  5. võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi;
  6. toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning jäävööndis.

Õppesisu

Organismide mitmekesisus: ühe- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele. Elu erinevates keskkonnatingimustes. Elu areng Maal.

Mõisted: rakk, üherakne organism, bakter, hulkrakne organism, toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, keskkonnatingimused, kõrb, vihmamets, mäestik, jäävöönd, kivistised, hiidsisalikud ehk dinosaurused.

Praktilised tööd:

  1. erinevate rakkude vaatlemine ja võrdlemine;
  2. raku mudeli ehitamine või uurimine multimeedia materjalide toel;
  3. seemnete idanemise uurimine erinevates keskkonnatingimustes;
  4. taimede ja loomade kohanemise uurimine muutuvates keskkonnatingimustes;
  5. organismide eluavalduste uurimine looduses.

2.1.6.4. Inimene

Õpitulemused

Õpilane:

  1. nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid, kirjeldab nende ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;
  2. teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki;
  3. seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;
  4. võrdleb inimest selgroogsete loomadega;
  5. uurib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitlust;
  6. toob näiteid taimede, loomade, seente ja bakterite tähtsuse kohta inimese elus;
  7. põhjendab tervisliku eluviisi põhimõtteid ning koostab tervisliku päevamenüü.

Õppesisu

Inimese ehitus: elundid ja elundkonnad. Elundkondade ülesanded. Organismi terviklikkus. Tervislikud eluviisid. Inimese põlvnemine. Inimese võrdlus selgroogsete loomadega. Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses.

Mõisted: elund, kude, elundkond, nahk, lihased, luustik, süda, veresoon, arter, veen, kopsud, maks, magu, soolestik, peensool, jämesool, pärak, meeleelundid, närvid, peaaju, seljaaju, munandid, munasarjad, emakas, viljastumine, näärmed, neerud.

Praktilised tööd:

  1. elundi mudeli valmistamine ja/või talitluse uurimine;
  2. katsed ja laboritööd inimese elundite talitluse uurimiseks;
  3. ülevaate koostamine inimese seosest ühe taime-, looma- ja seeneliigi või bakterirühmaga;
  4. menüü analüüsimine, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest.

2.1.6.5. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

Õpitulemused

Õpilane:

  1. kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel;
  2. oskab korraldada loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi;
  3. nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;
  4. iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine);
  5. iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves;
  6. kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike;
  7. toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta eluks vees ja veekogude ääres;
  8. koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke.

Õppesisu

Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus.

Mõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi seadmine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine;
  2. kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi;
  3. veeorganismide määramine lihtsamate määramistabelite põhjal;
  4. vesikatku elutegevuse uurimine;
  5. tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale.

2.1.6.6. Vesi kui aine, vee kasutamine

Õpitulemused

Õpilane:

  1. kirjeldab vee olekuid, nimetab jää sulamis-, vee külmumis- ja keemistemperatuuri;
  2. teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid;
  3. selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katsega erinevate pinnaste vee läbilaskvust;
  4. kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust;
  5. toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele.

Õppesisu

Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine.

Mõisted: aine, tahkis, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, aine olek, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtrimine.

Praktilised tööd:

  1. vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine, vee soojuspaisumine, vee liikumine soojendamisel, märgamine, kapillaarsus);
  2. erinevate vete võrdlemine;
  3. vee liikumine erinevates pinnastes;
  4. vee puhastamine erinevatel viisidel;
  5. vee kasutamise uurimine kodus või koolis.

2.1.6.7. Asula elukeskkonnana

Õpitulemused

Õpilane:

  1. näitab kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu;
  2. võrdleb erinevate teabeallikate järgi oma koduasulat mõne teise asulaga;
  3. kirjeldab elutingimusi asulas ning toob näiteid inimkaaslejate loomade kohta;
  4. koostab asulat iseloomustavaid toiduahelaid;
  5. võrdleb keskkonnatingimusi maa-asulas ja linnas;
  6. toob näiteid asula elustikku ja inimese tervist kahjustavate tegurite kohta;
  7. hindab kodukoha õhu seisundit samblike esinemise põhjal;
  8. teeb ettepanekuid keskkonnaseisundi parandamiseks koduasulas.

Õppesisu

Elukeskkond maa-asulas ja linnas. Eesti linnad. Koduasula plaan. Elutingimused asulas. Taimed ja loomad asulas.

Mõisted: tehiskooslus, asula plaan, parasiit, inimkaasleja loom, park.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. Eestit või oma kodumaakonda tutvustava ülevaate koostamine;
  2. õppekäik asula elustikuga tutvumiseks;
  3. keskkonnaseisundi uurimine koduasulas;
  4. minu unistuste asula – keskkonnahoidliku elukeskkonna mudeli koostamine.

2.1.6.8. Pinnavormid ja pinnamood

Õpitulemused

Õpilane:

  1. kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet;
  2. kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil;
  3. toob näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele;
  4. selgitab pinnamoe mõju inimtegevusele ja toob näiteid inimtegevuse mõju kohta koduümbruse pinnamoele.

Õppesisu

Pinnavormid, nende kujutamine kaardil. Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood. Suuremad kõrgustikud, madalikud ja tasandikud, Põhja-Eesti paekallas. Mandrijää osa pinnamoe kujunemises. Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.

Mõisted: pinnavorm, küngas, org, nõgu, mägi, nõlv, jalam, samakõrgusjoon, suhteline ja absoluutne kõrgus, kõrgustik, tasandik, madalik, paekallas, pinnamood, mandrijää, voor, moreen, rändrahn.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. künka mudeli koostamine ning künka kujutamine kaardil samakõrgusjoontega;
  2. koduümbruse pinnavormide ja pinnamoe kirjeldamine.

2.1.6.9. Soo elukeskkonnana

Õpitulemused

Õpilane:

  1. kirjeldab kaardi järgi soode paiknemist Eestis ja oma kodumaakonnas;
  2. oskab põhjendada Eesti sooderohkust;
  3. selgitab soode kujunemist ja arengut;
  4. seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega;
  5. võrdleb taimede kasvutingimusi madalsoos ja rabas;
  6. koostab soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid;
  7. selgitab soode tähtsust ja kaitse vajadust.

Õppesisu

Soo elukeskkonnana. Soode teke ja paiknemine. Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba. Elutingimused soos. Soode elustik. Soode tähtsus. Turba kasutamine. Kütteturba tootmise tehnoloogia.

Mõisted: madalsoo, siirdesoo, raba, älves, laugas, turbasammal, turvas.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. sookoosluse uurimine õppekäigu, mudelite või veebimaterjalide põhjal;
  2. turbasambla omaduste uurimine;
  3. kollektsiooni koostamine õppeekskursioonil.

2.1.6.10. Muld elukeskkonnana

Õpitulemused

Õpilane:

  1. kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi;
  2. põhjendab katsega, et mullas on õhku ja vett;
  3. selgitab muldade kujunemist ja mulla tähtsust looduses;
  4. tunneb mullakaeves ära huumushorisondi;
  5. kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes.

Õppesisu

Mulla koostis. Muldade teke ja areng. Mullaorganismid. Aineringe. Mulla osa kooslustes. Mullakaeve. Vee liikumine mullas.

Mõisted: muld, kivimite murenemine, mulla tahke osa, mullasõmerad, mullaõhk, mullavesi, huumus, huumushorisont, liivmuld, savimuld.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. mullaproovide võtmine, kirjeldamine ja võrdlemine. Komposti valmistamine;
  2. vee- ja õhusisalduse kindlakstegemine mullas;
  3. mulla ja turba võrdlemine;
  4. mullakaeve kirjeldamine ühe õpitava koosluse (aia, põllu, metsa, niidu) näitel.

2.1.6.11. Aed ja põld elukeskkonnana

Õpitulemused

Õpilane:

  1. selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes;
  2. kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel;
  3. toob esile aia- ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises;
  4. tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid;
  5. koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
  6. toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;
  7. võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada mahepõllumajanduse tooteid;
  8. toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja nende tagajärgede kohta;
  9. toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus.

Õppesisu

Mulla viljakus. Aed kui kooslus. Fotosüntees. Aiataimed. Viljapuuaed, juurviljaaed ja iluaed. Põld kui kooslus. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus. Inimtegevuse mõju mullale. Mulla reostumine ja hävimine. Mulla kaitse.

Mõisted: fotosüntees, väetis, viljavaheldus, liblikõielised, mügarbakterid, sümbioos, kultuurtaim, umbrohi, kahjurid, taimehaigused, keemiline tõrje, biotõrje, mahepõllumajandus, köögi- ja puuvili, sort, maitsetaim, ravimtaim, iluaed.


Praktilised tööd:

  1. komposti tekkimise uurimine;
  2. ühe aia- või põllutaimega seotud elustiku uurimine;
  3. aia- ja põllukultuuride kirjeldamine ning võrdlemine, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale;
  4. uurimus aia- ja põllusaaduste osast igapäevases menüüs või uurimus ühe põllumajandussaaduse (sh loomakasvatussaaduse) töötlemisest toiduaineks.

2.1.6.12. Mets elukeskkonnana

Õpitulemused

Õpilane:

  1. kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;
  2. võrdleb männi ja kuuse kohastumust;
  3. iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;
  4. võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
  5. koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
  6. selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;
  7. selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse põhimõtteid.

Õppesisu

Elutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsade tähtsus ja kasutamine. Puidu töötlemine. Metsade kaitse.

Mõisted: ökosüsteem, põlismets, loodusmets, majandusmets, jahiulukid, sõralised, tippkiskja, metsarinded, metsatüübid: nõmmemets, palumets, salumets, laanemets.

Praktilised tööd:

  1. tutvumine metsa kui koosluse ja selle elustikuga;
  2. Eesti metsade valdavate puuliikide võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale;
  3. uurimus: mets igapäevaelus / metsaga seotud tarbeesemed;
  4. metsloomade tegutsemisjälgede uurimine.

2.1.6.13. Õhk

Õpitulemused

Õpilane:

  1. mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;
  2. võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;
  3. iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi järgi valdavaid tuuli Eestis;
  4. kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;
  5. iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;
  6. selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;
  7. teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel;
  8. toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;
  9. nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist.

Õppesisu

Õhu tähtsus. Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul. Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine.

Hapniku tähtsus looduslikes protsessides: hingamine, põlemine ja kõdunemine. Õhk elukeskkonnana. Organismide kohastumine õhkkeskkonnaga. Õhu saastumise vältimine.

Mõisted: õhkkond, õhk, gaas, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, tuul, tuule kiirus, tuule suund, kondenseerumine, pilved, sademed, veeringe, ilm, ilmastik, hingamine, põlemine, kõdunemine, tolmlemine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. õhu omaduste ja koostise uurimine: küünla põlemine suletud anumas; õhu kokkusurutavus; õhu paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine;
  2. temperatuuri mõõtmine, pilvisuse ja tuule suuna määramine ning tuule kiiruse hindamine;
  3. erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi.

2.1.6.14. Läänemeri elukeskkonnana

Õpitulemused

Õpilane:

  1. näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari;
  2. võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure;
  3. iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;
  4. iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;
  5. selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjusi ja riimveekogu elustiku eripära;
  6. võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres;
  7. kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres;
  8. määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;
  9. koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;
  10. selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi.

Õppesisu

Vesi Läänemeres – merevee omadused. Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared. Läänemere mõju ilmastikule. Läänemere rannik. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning nendevahelised seosed. Mere mõju inimtegevusele ja rannaasustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse.

Mõisted: vee soolsus, segu, lahus, lahusti, riimvesi, rannajoon, rand, rannik, laug- ja järskrannik, rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad, põhjaloomastik, siirdekala, rannikulinnud.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. erineva soolsusega lahuste tegemine, et võrrelda Läänemere ja maailmamere soolsust. Soolase vee aurustamine;
  2. Läänemere kaardi joonistamine mälu järgi (kujutluskaart);
  3. Läänemere, selle elustiku, rannikuasustuse ja inimtegevuse kirjeldamine erinevate teabeallikate järgi:
  4. õlireostuse mõju uurimine elustikule;
  5. Läänemere probleemide analüüsimine, tuginedes erinevatele allikatele.

2.1.6.15. Elukeskkond Eestis

Õpitulemused

Õpilane:

  1. kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis;
  2. kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasakaalu olulisust ökosüsteemides;
  3. põhjendab aineringe olulisust;
  4. kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas võivad muutused keskkonnas põhjustada elustiku muutusi;
  5. koostab õpitud kooslustevahelisi toimivaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
  6. selgitab toitumissuhteid: parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents.

Õppesisu

Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted ökosüsteemis. Inimese mõju ökosüsteemidele.

Mõisted: toiduvõrgustik, laguahel, energia, parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. ökosüsteemi uurimine mudelitega;
  2. veebipõhiste õpikeskkondade kasutamine toiduahelate ja toiduvõrgustike uurimiseks.

2.1.6.16. Eesti loodusvarad

Õpitulemused

Õpilane:

  1. nimetab taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid Eestis ning toob nende kasutamise näiteid;
  2. oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast;
  3. toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas;
  4. selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad – tarbimine – jäätmed.

Õppesisu

Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energiaallikatena. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.

Mõisted: loodusvarad, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, maavarad, setted, liiv, kruus, savi, turvas, kivim, lubjakivi, graniit, põlevkivi, karjäär, maa-alune kaevandus, energia, soojus- ja elektrienergia.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. setete ja kivimite kirjeldamine ning võrdlemine;
  2. perekonna/kooli energiatarbimise uurimus;
  3. ülevaate koostamine loodusvarade kasutamisest oma kodukohas.

2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis

Õpitulemused

Õpilane:

  1. selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide kohta;
  2. kirjeldab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas;
  3. põhjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluse elurikkust ja kaitsmise vajalikkust;
  4. selgitab keskkonnakaitse vajalikkust;
  5. põhjendab olmeprügi sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi;
  6. analüüsib enda ja oma pere tarbimist ning hindab selle mõju keskkonnale;
  7. toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende lahendamise võimalusi.

Õppesisu

Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Kaitsealad. Niit kui Eesti liigirikkaim kooslus. Kodukoha looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tagajärjel. Jäätmekäitlus. Säästev tarbimine.

Mõisted: looduskaitse, bioloogiline mitmekesisus, looduslik niit, kultuurniit, puisniit, pärandkooslus, keskkonnakaitse, jäätmed, ökomärgis, kaitsealused üksikobjektid, kaitsealad: looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. kodukoha ettevõtte keskkonnamõju uurimine või ülevaate koostamine kodukoha ühest keskkonnaprobleemist;
  2. individuaalse tegevuskava koostamine keskkonnahoidlikuks käitumiseks;
  3. erinevate infoallikate põhjal ülevaate koostamine ühe kaitsealuse liigi või kaitseala kohta;
  4. õppekäik kaitsealale.

Õppeprotsessi kirjeldus

Õpetaja töökava näidised

III kooliaste

2.1.7. Õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes

Väärtused ja hoiakud

7. klassi lõpetaja:

  1. tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu, huvitub loodusteaduslikust ja tehnikaalasest karjäärist;
  2. väärtustab uurimistegevust loodusnähtuste tundmaõppimisel, kasutab julgelt loovust;
  3. usub oma võimetesse ning on enesekindel loodusnähtusi tundma õppides;
  4. väärtustab katsetamisel korda, peab kinni kokkulepitud reeglitest ja hoiab katsevahendeid;
  5. väärtustab eluta- ja eluslooduse mitmekesisust.

Uurimisoskused

7. klassi lõpetaja:

  1. oskab vaadelda ja esitada loodusteaduslikke küsimusi;
  2. sõnastab uurimisküsimuse või hüpoteesi, mida saab katse või vaatluse kaudu kontrollida;
  3. oskab plaanida ja koostöös teiste õpilastega läbi viia uurimust, sh katset;
  4. oskab välja pakkuda mõõdetavaid ja mittemõõdetavaid muutujaid;
  5. eristab lihtsamas katses sõltumatu ja sõltuva muutuja;
  6. analüüsib andmete usaldusväärsust, mõistab korduskatsete ja kontrollkatsete vajadust ning kõrvalmuutujate kontrollimise vajadust;
  7. esitab tulemusi tabelite ja diagrammidena;
  8. oskab välja tuua seoseid nii graafiliselt kui ka mittegraafiliselt esitatud andmestikes;
  9. teeb kogutud andmete põhjal järeldusi, selgitab ja ennustab tulemusi ning hindab hüpoteeside paikapidavust;
  10. esitab uurimuse tulemusi suuliselt ja kirjalikult ning visuaalselt arusaadavalt;
  11. rakendab matemaatilisi teadmisi/oskusi loodusteaduslikke probleeme lahendades;
  12. järgib katseid tehes juhendeid ja ohutusnõudeid;
  13. põhjendab loodusteaduslike teadmiste vajalikkust igapäevaelus.

2.1.8. Õpitulemused III kooliastmes

Inimene uurib loodust

7. klassi lõpetaja:

  1. mõistab loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust igapäevaelus;
  2. eristab teaduslikke teadmisi mitteteaduslikest teadmistest;
  3. kirjeldab kehade omadusi nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt;
  4. mõõdab või määrab keha pikkust, pindala, ruumala, massi;
  5. seostab õpitava loodusõpetuses varem omandatud teadmiste ja oskustega.

Ainete ja kehade mitmekesisus

7. klassi lõpetaja

  1. teab, et kõik ained koosnevad osakestest: aatomitest või molekulidest, ning molekulid koosnevad aatomitest;
  2. teab vesiniku, hapniku ja süsiniku sümboleid, samuti nende lihtainete, vee ja süsihappegaasi valemeid;
  3. oskab valmistada lahust, toob näiteid lahustuvate ainete ja lahuste kohta ning selgitab lahuste tähtsust looduses;
  4. lahutab segu, kasutades kohaseid meetodeid;
  5. teab, et puhastel ainetel on kindlad omadused;
  6. eristab aineid nende omaduste (värvus, tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur või soojusjuhtivus) põhjal;
  7. mõistab mudelite tähtsust, valib konkreetse nähtuse selgitamiseks sobiva mudeli;
  8. põhjendab aineosakeste vastastikmõjuga tahkiste kuju säilivust ja kõvadust, vedelike voolavust ning gaaside lenduvust.

Loodusnähtused

7. klassi lõpetaja

  1. eristab füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi nähtusi, selgitab nendevahelisi seoseid;
  2. mõõdab keha kiirust ja läbitud teepikkust;
  3. toob näiteid liikumise kohta elus- ja eluta looduses;
  4. toob näiteid igapäevaelust, kuidas energia muundub või muundatakse ühest liigist teise;
  5. liigitab erinevaid materjale soojusjuhtivuse põhjal ning seostab materjalide soojusjuhtivust nende kasutusaladega; seostab vee olekute muutused erinevate sademetega (vihm, lumi, kaste, udu, härmatis);
  6. selgitab fotosünteesi, hingamise ja põlemise näitel, et keemilistes reaktsioonides võib eralduda või neelduda energiat;
  7. selgitab füüsikaliste tegurite (soojus, valgus, niiskus) mõju elusorganismide kasvule ja arengule.

Elusa ja eluta looduse seosed

7. klassi lõpetaja

  1. kirjeldab elusa ja eluta looduse vahelisi seoseid süsinikuringe näitel;
  2. põhjendab energiasäästu vajadust;
  3. seostab kohastumisi füüsikaliste ja keemiliste keskkonnatingimustega;
  4. esitab ideid materjalide taaskasutamiseks;
  5. analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju, ökoloogilist jalajälge.

2.1.9.1. Inimene uurib loodust

Õppesisu

Loodusteadused ja tehnoloogia. Teaduslik meetod. Uurimuse etapid. Vaatlus ja katse.

Mõõtmine loodusteadustes, mõõteriistad, mõõteühikud, mõõtmistulemuste usaldusväärsus.

Andmete graafiline esitamine.

Mõisted: mõõtmine, mõõtühik, mõõteriist, füüsikaline suurus, pikkus, pindala, ruumala, mass, loendamine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. mõõteriistadega (sh digitaalsetega) tutvumine;
  2. keha pikkuse, pindala ja ruumala mõõtmine, tulemuste usaldusväärsuse hindamine;
  3. bioloogiliste, geograafiliste või kodulooliste objektide vaatlemine, kirjeldamine ja mõõtmine;
  4. plaani koostamine hoones või maastikul: objektide kandmine plaanile leppemärkidega, vahemaade mõõtmine (silmamõõduline, sammupaariga, mõõdulindiga), suundade määramine.

2.1.9.2. Ainete ja kehade mitmekesisus

Õppesisu

Ainete ja kehade koostis: aatom, molekul, rakk. Keemiline element, perioodilisuse tabel. Liht- ja liitained, nende valemid. Keemiliste elementide levik. Aine olekud. Aine tihedus. Puhtad ained ja segud, materjalid ja lahused.

Mõisted: aatom, aatomituum, elektronkate, molekul, puhas aine, segu, lahus, tihedus, liit- ja lihtaine, mineraalid, kivimid, loodusteaduslik mudel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. teabeallikaist info otsimine keemiliste elementide leidumise kohta meie ümber (kivimid, looduslik vesi, õhk, inimene, kosmos), selle info võrdlemine ja hindamine;
  2. erineva soolasisaldusega lahuste omaduste uurimine (tihedus, jäätumistemperatuur), tulemuste analüüs (graafikute tõlgendamine) ning leitud seoste rakendamine (soolase vee külmumistemperatuur, kehade ujuvus);
  3. etteantud segu lahutamine koostisosadeks, kasutades setitamist, nõrutamist, filtrimist, aurustamist, destilleerimist;
  4. arvutimudeli toel aine olekute muutumise uurimine molekulaarsel tasandil;
  5. aine/materjali/keha tiheduse määramine;
  6. lihtsamatest vahenditest molekuli, raku ja päikesesüsteemi mudelite koostamine.

2.1.9.3. Loodusnähtused

Õppesisu

Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised nähtused. Liikumine ja kiirus. Energia. Energia liigid. Energia ülekandumine ja muundumine. Soojusjuhtivus, head ning halvad soojusjuhid meie ümber ja meie sees. Keemiline reaktsioon. Organismide kasv ja areng.

Mõisted: energia, mehaaniline liikumine, trajektoor, tee pikkus, aeg, kiirus, keemiline reaktsioon, põlemine, hingamine, kõdunemine, fotosüntees.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. kiiruse mõõtmine;
  2. energia ülekanne – erinevate materjalide soojenemise ja jahtumise graafiline kujutamine;
  3. keemilise reaktsiooni uurimine igapäevaseid aineid kasutades;
  4. erinevate ainete põlemise uurimine;
  5. küünla põlemisel vabaneva soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda;
  6. keemilise energia muundamine elektrienergiaks;
  7. hingamine ja fotosüntees – CO2 ja O2 mõõtmine digitaalsete andmekogujatega;
  8. udu ja härmatise tekke uurimine.

2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed

Õppesisu

Inimene uurib ökosüsteeme. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Energia tarbimine ja materjalide taaskasutamine.

Mõisted: süsinikuringe, kohanemine ja kohastumine, kasvuhooneefekt.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. süsinikuringe uurimine puu ja puidu näitel, sh puu vanuse määramine aastarõngaste järgi;
  2. kodu või kooliümbruse ökosüsteemide ja pinnamoe uurimine satelliitpiltide abi;
  3. füüsikalis-keemiliste keskkonnatingimuste mõju uurimine lihtsamate loodusteaduslike mudelite abil, sh kasvuhooneefekti simuleerimine;
  4. taimede ja loomade kohastumuslike muutuste uurimine veebimaterjalide põhjal;
  5. ühe toote (näiteks paberi) ringluse uurimine toorainest kuni taaskasutuseni;
  6. toote valmistamine taaskasutatavatest materjalidest;
  7. pere ökoloogilise jalajälje arvutamine ja analüüs.

Õppeprotsessi kirjeldus

Õpetaja töökava näidised