A A A

Tehnoloogia

2.3.1. Tehnoloogiaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid

Tehnoloogiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

  1. omandab tehnoloogilise kirjaoskuse, sh arendab tehnoloogilisi teadmisi ja oskusi ning tunneb rahulolu ja innustust praktilisest eneseteostusest;
  2. oskab seostada inimest ja ümbritsevat elukeskkonda ning analüüsida tehnoloogia mõjusid keskkonnale;
  3. lahendab loovalt ülesandeid, valdab ideede kujustamise oskust ja on esemete valmistamisel leidlik;
  4. arvestab tehnoloogiaga seotud eetilisi, esteetilisi ja jätkusuutlikke tõekspidamisi;
  5. julgeb katsetada, väärtustab ettevõtlikkust, sõbralikkust, koostööoskust ja töötahet ning mõistab, miks on erinevad oskused ja hoiakud igapäevaelus ning tulevases tööelus olulised;
  6. omandab teadmisi ja oskusi, käsitsedes erinevaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise;
  7. suudab loovalt rakendada teoreetilisi teadmisi praktiliste ülesannete lahendamisel;
  8. järgib tööprotsessis ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ning kõlbelisi käitumisnorme;
  9. lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;
  10. mõistab, kuidas tingib tehnoloogia areng muutused maailmas, sh inimeste töötamisvõimalustes
  11. omab ülevaadet tehnoloogiavaldkonnaga seotud ametitest, tunnetab oma võimeid, huvi ja sobivust  edasisteks õpinguteks ja oskab teha karjääriotsuseid, väärtustab kultuuripärimust.

2.3.2. Tehnoloogiaõpetuse õppeaine kirjeldus

II ja III kooliastmes koosneb õpetuse sisu viiest osaoskusest ühe kooliastme piires:

  1. tehnoloogia igapäevaelus,
  2. disain ja joonestamine,
  3. materjalide töötlemine,
  4. kodundus vahetatud õpperühmades,
  5. projektitööd.

Õppe käigus omandatakse üldalused ja alusteave, mida on tarvis ülesannete lahendamiseks ja esemete valmistamiseks. Õppetundides lõimib aineõpetaja õppesisu praktilise tegevusega (puidutöö, metallitöö, elektroonika jm). Õppesisu ja/või järjestust võib kooliastmeti muuta või õpitut järgmises kooliastmes sügavamalt käsitleda. Õppeaine osade järjestuse õppeaasta jooksul planeerib ja korraldab aineõpetaja koostöös käsitöö ja kodunduse õpetajaga. Õppeaine mitmekülgsuse huvides vahetatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpperühmi.

Õppes pannakse rõhku õpilaste mõtestatud loovale uuendustegevusele, seega saavad õpilased koos avastamisrõõmuga kogeda tööprotsessi ideest valmis esemeni. Õpilased teevad huvitavaid ja fantaasiaküllaseid rakenduslikku laadi loomingulisi ülesandeid, sh kavandavad, valmistavad ning esitlevad eset, andes oma tööle ise ka hinnangu.

Tuuakse esile seosed õppeainete ning eluvaldkondade vahel, samuti nende rakenduslikud väljundid. Nii tekib õpilastel terviklik mõistmine ülesandest või tootest. Oluline on, et õpilased mõistaksid, kuidas toimib tehnoloogia, ning saaksid ise osaleda õpilaspärase tehnoloogia, sh töötava eseme loomisel. Eelnimetatu lähtub õpilaste ealisest arengutasemest ja on neile arusaadaval tasemel. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning toetatakse nende omaalgatust ja õpimotivatsiooni. Õppeaines rõhutatakse leiutajameelse tegevuse olulisust ning kujundatakse noorte tööalaseid käitumis- ja väärtushoiakuid. Eesmärk on, et õpilased omandaksid keskkonnasäästlikkust ja kohalikke traditsioone väärtustavad ning eetilised tõekspidamised.

II kooliaste

2.3.3. Tehnoloogiaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

  1. planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;
  2. joonestab joonist ja disainib lihtsaid esemeid;
  3. tunneb enam kasutatavaid materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;
  4. teab lihtsamaid töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;
  5. valmistab lihtsaid esemeid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);
  6. esitleb ideed, joonist või eset;
  7. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
  8. väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid hoiakuid ja käitumistavasid;
  9. tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite.

2.3.4. Tehnoloogiaõpetuse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Tehnoloogia igapäevaelus

Õpitulemused

Õpilane:

  1. peab tähtsaks tehnoloogilist kirjaoskust igapäevaelus;
  2. seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainete ja eluvaldkondadega;
  3. võrdleb erinevaid transpordivahendeid ning energiaallikaid;
  4. kirjeldab ratta ja energia kasutamist ajaloos ning nüüdisajal;
  5. kirjeldab inimtegevuse ja tehnoloogia mõju keskkonnale;
  6. valmistab töötavaid mudeleid praktilise tööna.

Õppesisu

Tehnoloogia olemus. Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus. Tehnoloogia ja teadused. Tehnoloogia, inimene ja keskkond. Transpordivahendid. Energiaallikad.

 

Disain ja joonestamine

Õpitulemused

Õpilane:

  1. selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda esitleda;
  2. koostab kolmvaate lihtsast detailist;
  3. teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente;
  4. disainib lihtsaid esemeid, kasutades selleks ettenähtud materjale;
  5. märkab probleeme ja pakub neile omanäolisi lahendusi;
  6. osaleb õpilaspäraselt uudse tehnoloogilise protsessi loomises, mis on seotud materjalide valiku ja otstarbeka töötlusviisi leidmisega;
  7. mõistab leiutiste osatähtsust tehnoloogia arengus.

Õppesisu

Eskiis. Lihtsa eseme kavandamine. Tehniline joonis. Jooned ja nende tähendused. Mõõtmed ja mõõtkava. Piltkujutis ja vaated. Lihtsa mõõtmestatud tehnilise joonise koostamine ja selle esitlemine.

Disain. Disaini elemendid. Eseme viimistlemine. Probleemide lahendamine.

Insenerid ja leiutamine.

 

Materjalid ja nende töötlemine

Õpitulemused

Õpilane:

  1. tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemise viise;
  2. valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;
  3. suudab valmistada jõukohaseid liiteid;
  4. valmistab mitmesuguseid lihtsaid esemeid (sh mänguasju);
  5. kasutab õppetöös puur- ja treipinki;
  6. analüüsib ja hindab loodud eset, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;
  7. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
  8. väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid töövõtteid;
  9. kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.

Õppesisu

Materjalide liigid (puit, metall, plastid, elektroonika komponendid jne) ja nende omadused.

Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja masinad). Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puur- ja puidutreipink. Materjalide liited.

Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

 

Projektitööd II kooliastmes

Õpitulemused

Õpilane:

  1. leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
  2. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;
  3. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistööde osalisena;
  4. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
  5. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
  6. teeb võimetekohase projekti ning analüüsib saadud tagasisidet.

Õppesisu

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul saavad õpilased vabalt valida õpperühma ja  projekti. Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste ettevõtmistega.

 

Kodundus vahetatud õpperühmades

Õpitulemused

Õpilane:

  1. tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
  2. teeb põhilisi korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;
  3. teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
  4. teab ja väärtustab tervisliku toitumise põhialuseid;
  5. katab lauda ning peab kinni üldtuntud lauakommetest;
  6. teab jäätmete käsitlemise ja keskkonnahoiu põhilisi nõudeid.

Õppesisu

Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toiduainete säilitamine.

Hügieeninõuded köögis töötades. Jäätmete sortimine.

Retsepti kasutamine, mõõtühikud.

Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja kuumtöötlemine.

Võileibade ja salatite valmistamine. Makaroniroad ja pudrud. Magustoidud.

Külmad ja kuumad joogid.

Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad võimalused.

Puhastus- ja korrastustööd. Rõivaste ja jalanõude hooldamine.

Tarbijainfo (pakendiinfo, kasutusjuhend jm). Teadlik ja säästlik tarbimine.

Õppeprotsessi kirjeldus

Õpetaja töökava näidised

III kooliaste

2.3.5. Tehnoloogiaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes

9. klassi lõpetaja:

  1. valib eseme valmistamiseks sobivad materjalid, töövahendid ja töötlemisviisid, hangib ning kasutab vajalikku teavet ainealasest kirjandusest ja internetist;
  2. käsitseb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ja materjale ning mõistab ohutu töötamise olulisust, sh seoseid tervise ja karjäärivõimaluste vahel;
  3. kasutab ressursse keskkonda säästvalt ja jätkusuutlikult ning mõistab, kuidas rakendada omandatud oskusi nii igapäeva- kui ka tulevases tööelus;
  4. pakub välja ideid, rakendab neid loovalt esemeid valmistades ja täiustades ning mõistab enda osaluse tähtsust;
  5. analüüsib eseme valmistamise protsessi ning omandab uusi teadmisi;
  6. esitleb eset, hindab tulemuse kvaliteeti;
  7. valmistab esemeid, teadvustab ja rakendab tehnoloogilisi ning loodusteaduste võimalusi praktilistes tegevustes;
  8. kujundab positiivseid väärtushinnanguid ja kõlbelisi tööharjumusi, hindab ning väldib võimalikke ohte töös;
  9. teeb tervislikke toiduvalikuid, väärtustab tervislikku eluviisi ning toimib vastutustundliku tarbijana.

2.3.6. Tehnoloogiaõpetuse õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes

Tehnoloogia igapäevaelus

Õpitulemused

Õpilane:

  1. Kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;
  2. mõistab enda osalust tehnoloogilistes protsessides;
  3. kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, tunneb nende ohutut käsitsemist;
  4. teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib neid säästvalt ja jätkusuutlikult;
  5. oskab tegevust planeerida ning teab oma eelistusi eneseteostuseks sobiva elukutse/ameti valikul;
  6. teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju.

Õppesisu

Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogiliste võimaluste rakendamisel.

Ressursside säästlik tarbimine. Töömaailm ja töö planeerimine. Tooraine ja tootmine.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Tehnoloogilise maailma tulevikuperspektiivid.

Disain ja joonestamine
Õpitulemused
Õpilane:

  1. planeerib ülesande ja kavandab eseme ning esitleb seda võimaluse korral IKT vahenditega;
  2. lahendab probleemülesandeid;
  3. teab ja kasutab erinevaid esemete viimistlemise võimalusi;
  4. teab pinnakatete omadusi ja kasutamisvõimalusi;
  5. arvestab ergonoomika põhireegleid ning oskab neid töös rakendada;
  6. loeb skeeme, lihtsat kooste- ja ehitusjoonist;
  7. joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.


 

Õppesisu

Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomia. Eseme modelleerimine arvuti abil. Joonise vormistamine ja esitlemine. Skeemid. Leppemärgid ja tähised tehnilistel joonistel. Ristlõiked ja lõiked. Koostejoonis. Ehitusjoonised.


 

Materjalid ja nende töötlemine

Õpitulemused

Õpilane:

  1. leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ainealast teavet kirjandusest ja internetist ning kasutab seda;
  2. võrdleb materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi;
  3. kasutab eset valmistades mitmesuguseid töövahendeid, võimaluse korral CNC-tööpinki, valib sobivaima töötlusviisi;
  4. tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;
  5. valmistab omanäolisi esemeid, tunneb ja kasutab erinevaid liiteid;
  6. kujundab positiivseid väärtushinnanguid ja kõlbelisi tööharjumusi;
  7. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning töövahendeid.

Õppesisu

Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist Tänapäevased materjalide töötlemise viisid.

Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja mehhanismid.

IT vahendite/ arvuti ja materjalide töötlemise ühildamise võimalused (CNC-tööpingid).

Optimaalse töötlusviisi valimine. Erinevate liidete kasutamine. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel esemeks.

Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

 

Projektitööd III kooliastmes

Õpitulemused

Õpilane:

  1. leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
  2. osaleb paindlikult ühistöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel;
  3. suhtleb projektitöös vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega, et saada tarvilikku infot;
  4. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;
  5. mõistab info kriitilise hindamise ja tõlgendamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas kehtivate seaduste ja normidega;
  6. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
  7. teeb võimetekohase projekti ning analüüsib üksikuid ülesandeid ja saadud tagasisidet.

Õppesisu

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul saavad õpilased vabalt valida õpperühma ja  projekti. Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste ettevõtmistega.

Kodundus vahetatud õpperühmades
Õpitulemused
Õpilane:

  1. kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;
  2. teeb tervislikke toiduvalikuid ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;
  3. valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;
  4. kalkuleerib toidu maksumust;
  5. käitub teadliku tarbijana.

Õppesisu

Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad.

Aedviljatoidud ja supid. Kala- ja lihatoidud. Küpsetised ja vormiroad.

Käitumine peolauas, kohvikus, restoranis.

Puhastusvahendid ja nende omadused.

Kodumasinad. Hooldusmärgid.

Tarbija õigused ja kohustused.

Õppeprotsessi kirjeldus

Õpetaja töökava näidised