Mairi Valtin, Liina Lõoke, Ave Loigu, 2010
Geograafia on õppeaine, mis kuulub nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka. Geograafia õppimisel on aluseks eelmistes kooliastmetes loodusõpetuses omandatu. Vaja on koostööd matemaatika, füüsika, bioloogia, keemia, ajaloo ja ühiskonnaõpetusega. Geograafiat õppides kujuneb arusaam Maast kui tervikust ning keskkonna ja inimtegevuse vastastikusest mõjust. Olulisel kohal on igapäevaeluprobleemide lahendamise ning otsuste tegemise oskused, mis aitavad toime tulla nüüdisaegses ühiskonnas. Seega on geograafias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud aluseks elukestvale õppele. (Põhikooli riiklik õppekava, 2011)
Geograafiat õppides on tähtis, et kujuneks arusaam inimese ja keskkonna vastastikustest seostest, loodusressursside piiratusest ning nende säästliku kasutamise vajalikkusest. Areneb õpilaste keskkonnateadlikkus, edeneb jätkusuutlikkuse idee ning kujunevad keskkonda väärtustavad hoiakud. Keskkonda käsitledes hõlmatakse nii loodus-, majandus-, sotsiaalne kui ka kultuurikeskkond. (Põhikooli riiklik õppekava, 2011)
Geograafial on tähtis koht õpilaste väärtushinnangute ning hoiakute kujunemises. Maailma looduse, rahvastiku ja kultuurigeograafia käsitlemine on aluseks mõistvale ning tolerantsele suhtumisele teiste maade ja rahvaste kultuurisse ning traditsioonidesse. Eesti geograafia õppimine integreeritult Euroopa geograafiaga loob aluse kodumaa looduse, majanduse ja kultuuripärandi seostamisele meie kontinendil ning eeldatavasti kogu maailmas. Õppimise eesmärk on terviklik maailmavaade. Maailma erinevuste tundmine võimaldab toime tulla eelseisvas elus, eelkõige õppimises, töötamises ja ka puhkamises. (Põhikooli riiklik õppekava, 2011)
Geograafiat õppides omandavad õpilased kaardilugemise, vaatluste tegemise, mõõdistamise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise, teabeallikate ning infotehnoloogia kasutamise oskuse, mida õpilased vajavad nii edasi õppides kui ka tööülesandeid täites. Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemide põhjal ning õpilase igapäevaelu ja kodukohaga seostatult. Edu tagamiseks peavad olema varem omandatud valdkonna põhiteadmised ja -oskused. Põhioskuste hulka arvatakse vaatlemine, mõõtmine, info analüüsimine ja esitamine ning järeldamine, mis tugineb kogutud andmetele. Õppes lähtutakse õpilaste individuaalsetest iseärasustest ja võimete arendamisest. Tähelepanu pööratakse õpilaste õpimotivatsiooni kujundamisele. Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivõppevorme: probleem- ja uurimuslikku õpet, projektõpet, arutelu, meeltega tajumist, rollimänge, õuesõpet, õppekäike jne. Kõigis õppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ning IKT võimalusi. (Põhikooli riiklik õppekava, 2011)
Metoodilised soovitused geograafia õpetamiseks õpiraskustega õpilastele
- Õpiraskused geograafias ilmnevad õpilasel, kel on ebatäpsed kujutlused, analüüsi- ja sünteesioperatsioonide tegemise raskused, psüühiliste protsesside puudulik areng ja vaimse töö harjumuste kujunematus ning kellel puuduvad õpioskused. Õppes on soovitatav sageli kasutada kujutlusi loovaid ja õpimotivatsiooni soodustavaid õppemeetodeid, nt õppefilmi vaatamine ja analüüs; rühmatööd, kus õpiraskusega õpilane saab toetuda taibukamale õpilasele; õppeteksti osadeks jagamine ning ühine läbitöötamine. Võimaluse korral tuleks näited siduda õpilase enda igapäevaeluga.
- Geograafiat õppides võib õpiraskusega õpilasel esineda kõnearengu mahajäämusest tulenevaid raskusi, mis tähendab kõne ebapiisavat mõistmist ning piiratud arusaamist õpetaja selgitustest ja tööjuhenditest. Õpetaja peaks esitama töökäsklused lühidalt ja mõistetavalt, vältima mitmeosalise tööülesande andmist korraga ning vajaduse korral kordama või juhtima tähelepanu olulisemale.
- Eakohasest napim sõnavara, tagasihoidlik jutustamisoskus, lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemise kehvad eeldused ning halb lugemisoskus raskendavad märgatavalt iseseisvat töötamist õpikuteksti või teadusliku tekstiga, mis sisaldab spetsiifilisi geograafiatermineid ja ilukirjanduslikku sõnakasutust. Õpilane vajab abimaterjale, lisaselgitusi ning lihtsustatud lühikokkuvõtet õpitavast.
- Tundides kasutatakse eri raskusastmega abimaterjale (keskmise jõudlusega õpilaste ülesanded, taibukatele ja kiiretele lisaülesanded ning lühendatud või lihtsustatud õpiülesanded madala õpivõimega õpilastele), mis on koostatud, arvestades õpilaste erivajadusi, et kõik lapsed saaksid jõukohaselt töötada. Individuaalse õppekava koostamise vajadust tuleks kaaluda õpilase suhtes, kes vajab sageli õpilaste keskmisest tasemest oluliselt muudetud õppeülesandeid.
- Tööülesanded, mis nõuavad mingi paiga geograafiaalaste aspektide iseloomustamist, kohandatakse jõukohasusprintsiibi järgi, nt suunavate küsimuste toel protsessi kirjeldamine, valikvastustega lünktekstide täitmine, abimaterjalide kasutamine (kaart, joonis, pildid jne).
- Õppes esitatakse uus teave järk-järgult lisades, üritades olemasolevaid teadmisi kasutada uue ülesehitamiseks ning vältides uue info esitamist korraga.
- Erinevate paikade geograafilisi aspekte võrreldes ning iseloomulikke nähtusi ja protsesse analüüsides lähtutakse etteantud kavast, kus on kirjas töökäsklused või küsimused, mis hõlbustavad õpiraskusega õpilasel luua töö tegemise järjekorda.
- Töö temaatilise kaardiga või kontuurkaardiga võib olla raske nõrga orientatsioonivõimega õpilastel, kes ei suuda leida ega meelde jätta nõutud paiku. Lahendus võib olla õppemahu vähendamine või abistava juhendi koostamine.
- Diagrammilt, jooniselt või tabelist andmete leidmiseks ja analüüsiks tuleb anda õpiraskusega õpilasele tööjuhend, kus on lihtsa sõnastusega ning lühidalt kirjas käsklused, mida täpselt leida ja võrrelda. Raskuste korral peab lühendama töömahtu või võimaldama lisaselgitusi ning abistama individuaalselt.
- Töö teabeallikatega (internet, teatmeteosed, teadusajakirjad jne), mis eeldavad mahuka ja raskepärase keelekasutusega teadustekstide lugemist ning olulise eristamist vähem olulisest, võib kujuneda õpiraskusega õpilasele keeruliseks ülesandeks. Vähese võimekusega õpilasele tuleks anda vähendatud materjal, milles on lihtsustatud vajalik teave esile tõstetud. Iseseisva töötamise tingimused on jõukohasus ja huvi äratamine, et leitav teave võimaldaks õpilasel jõuda teadmistes mingile uuele käsitlusnurgale või tasandile.
- Rollimänge korraldades tuleb arvestada, et eesmärk oleks selgelt väljendatud ja iga rolli ülesanded täpselt määratud või koostatud juhend, mida peab konkreetne tegelaskuju oma rollis teistele esitama.