2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
- valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas;
- on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse;
- tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt;
- tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada;
- arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;
- valib, hindab kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt teabeallikaid;
- mõistab korrektse kõne ja kirjakeele, sh õpingutele ja tööle kandideerimiseks vajalike dokumentide, ning ainevaldkonnaalaste teadmiste olulisust töömaailmas üldiselt;
- teab ainevaldkonnaga seotud elukutseid ja ameteid ning mõistab nende töö väärtust tööturul.
2.1.2. Õppeaine kirjeldus
Eesti keele kui õppeaine sisu jaguneb kaheks valdkonnaks: keeleteadmisteks ning praktiliseks keeleoskuseks. Eesti keele kursustega püütakse tekitada õpilastes huvi filoloogia vastu laiemalt ning anda neile baasteadmistega võrdses mahus praktilisi oskusi.
Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas keel toimib märgisüsteemina, milline on eesti keel teiste maailma keeltega võrreldes oma ehituse ja iseärasuste poolest, mis on eesti murded ning kuidas on eesti kirjakeel ajalooliselt nende põhjal kujunenud. Tähtsal kohal on keele varieerumise käsitlemine – eristatakse kirjakeelt ja kõnekeelt, eri allkeeli ja slängi ning nende kasutusvaldkondi. Käsitletakse ka eesti keele arendamise küsimusi ning Eesti keelepoliitikat. Keele ja ühiskonna suhete mõistmine aitab aru saada keelest kui infovahetussüsteemist ning kesksest identiteedi väljendajast.
Süstemaatiline ülevaade antakse meediast ja mõjutamisest. Käsitletakse reaalsuse konstrueerimist meedia vahendusel ning kuidas ja mis keelevahenditega luuakse samast nähtusest erinevaid käsitlusi. Sellega seoses selgitatakse ajakirjanduseetikat. Käsitletakse reklaami ning selle mõjutamisvõtteid, elektroonilist meediat ja selles tekkinud uusi suhtlusvõimalusi ning nendega seotud ohte ja manipuleerimisvõimalusi. Meediaõpetusega kujundatakse kriitilist meediatarbijat.
Süvendatult vaadeldakse teksti keele ja stiili küsimusi. Käsitletakse erinevate tekstiliikide keelelisi ja stilistilisi erinevusi, vaadeldakse sõnavara stiililisi kihistusi ja tähendusnüansse ning kirjutamise komponente ja nõudeid eri tekstiliikide keelele. Süstemaatiline ülevaade antakse põhilistest stiilivigadest.
Praktiline eesti keele oskus tähendab keele valdamist lugedes, kirjutades, kõneldes ja kuulates. Lugemisoskuse arendamise avaram eesmärk on kujundada kriitilist teabekasutajat. Kirjutamisoskust arendatakse erineva eesmärgi ja ülesehitusega tekstide loomise kaudu, õpetades viitama, tsiteerima, refereerima ning kirjutama alustekstide põhjal. Kirjutamispädevuse eeldus on hea õigekirjaoskus. Kõnelemisoskus tähendab nii oskust esineda kui ka valida suhtlusolukorrast ning vestluspartnerist lähtuvalt sobiv toon ja stiil. Kuulamisoskuse arendamise eesmärk on mõista vestluspartnerit ja esinejat, tunda suulistes meediakanalites ära faktiinfo ja arvamus ning mõjutamine ja manipuleerimine; olla valmis esitama täpsustavaid küsimusi ning vastuväiteid.
2.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi lõpetaja:
- väljendab ennast nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normide järgi;
- valib suhtluskanaleid ning väljendusvahendeid, lähtudes funktsionaalsetest, eetilistest ja esteetilistest kaalutlustest;
- oskab tekstide loomiseks leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada eri laadi teabeallikaid;
- teab tekstide ülesehituse põhimõtteid ja iseärasusi, oskab luua ning analüüsida eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste;
- analüüsib ja hindab kriitiliselt avalikke tekste ning tunneb tekstide mõjutusvahendeid;
- oskab kasutada keeleinfo allikaid.
Kohustuslikud kursused
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
- mõistab ja oskab analüüsida keele rolli, funktsioone ning tähendust ühiskonnas;
- mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
- tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
- oskab nimetada ajastuomaseid keelenähtusi.
Õppesisu
Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel.
Eesti keele eripära: häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, sõnamoodustus.
Eesti keel ja teised keeled. Eesti keel soome-ugri keelena. Euroopa ning maailma keeled (valikuliselt). Keelekontaktid saksa, vene, inglise ja soome keelega. Keele varieerumine ning muutumine.
Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ning sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent.
Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
- valdab ettekujutust lihtsamast kommunikatsioonimudelist ning meedia rollist infoühiskonnas;
- tunneb meediakanaleid ja -žanre, nende tunnuseid ning meediateksti vastuvõtu eripära;
- analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis;
- oskab sõnastada teksti sõnumit, leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele ning tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis;
- eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast;
- tunneb meediatekstis ära argumendid ning põhilised verbaalsed ja visuaalsed mõjutamisvõtted;
- analüüsib kriitiliselt reklaami ning mõistab reklaami varjatud sõnumit.
Õppesisu
Kommunikatsioon. Lihtsaim kommunikatsioonimudel, kommunikatsiooni toimumise tingimused. Infoühiskond, demokraatliku infoühiskonna iseloomulikud jooned. Lühiülevaade meedia ajaloost. Meediakanalid. Muutused uue meedia ajastul, sotsiaalmeedia.
Tekstiliigid. Tekst ja kontekst. Meediateksti vastuvõtu eripära. Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus). Kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusajakirjanduse erinevused. Eri tüüpi meediatekstide vastuvõtu spetsiifika; verbaalse teksti taju heli ja pildi kontekstis. Meediatekstide usaldusväärsus.
Meedia kui diskursuse kujundaja. Verbaalne ja visuaalne mõjutamine. Demagoogia- ja manipulatsioonivõtted; keeleline manipulatsioon. Meediaeetika ja meediakriitika. Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine. Autoripositsioon, infoallikad ja nende usaldusväärsus. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Meedia retoorika ning argumendid. Sotsiaalsete tunnuste ja müütide konstrueerimine meediatekstis.
Reklaam (kommertsreklaam, poliitiline reklaam, sotsiaalreklaam). Reklaami sihtrühmad ja kanalid. Reklaam mainekujundusvahendina. Erandlik keelekasutus ning tähelepanu äratamise võtted. Reklaami varjatud sõnum. Reklaam ja seadused. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
- analüüsib tekstide sisu, eesmärke, kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara ning stiili;
- koostab eri liiki tekste (arutlus, arvustus ja muud probleemkirjutised; teadustekstid jt);
- seob tekste luues omavahel alustekste, refereerib, tsiteerib, parafraseerib ning kasutab viitamissüsteeme;
- tunneb mõjutamise viise ja keelevahendeid, argumenteerib, nõustub esitatud väidetega või lükkab neid ümber nii suulises kui ka kirjalikus tekstis;
- oskab toimetada oma teksti.
Õppesisu
Keele erinevad kasutusvaldkonnad (argi-, ilukirjandus-, teadus- ja tarbekeel). Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Tekstiliigid. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused.
Stiil ja stilistika. Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Ametlik stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Stiilivärving, stiiliviga; keele kasutusvaldkondade tüüpilised stiilivead. Ilukirjandusstiil ja poeetika.
Eesti sõnavara; tähendus ja stiilijooned. Oma sõnavara rikastamise võimalused. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus.
Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Võrgusuhtluse keelevalikud.
Teadlik kirjutamine. Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Teema, selle varasemad käsitlused ja tahud. Teksti ülesehitus ja sidusus. Lõigu ülesanne (allteema, väide, selgitus, tõestus, järeldus, üldistus). Arutlev kirjutamine. Oma teksti toimetamine.
Teadustekst. Uurimiseesmärgi ja hüpoteesi sõnastamine. Materjali kirjeldamine ja usaldusväärsus. Uurimuse struktuur. Allikate refereerimise ja tsiteerimise eesmärgid. Lause- ja lõiguviited; viitekirje. Võrdlemine, analüüsimine, üldistamine, järeldamine. Vormistamine. Arvustamine. Loomevargus ehk plagiaat.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
- argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis;
- koostab levinumaid tarbetekste;
- oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet, vältides plagiaati;
- tunneb põhilisi infootsingu võimalusi (sh elektroonilisi) ning oskab kasutada neis leiduvat infot oma tekstides;
- võtab kuuldut ja loetut kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
- järgib kirjutades eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid.
Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad:
- kursusega „Keel ja ühiskond“ seostuvad teemad;
- kirjanduskursustega seostuvad teemad;
- õppekava läbivad teemad
Kõnelemine. Suuline esinemine ja suhtlus eri tüüpi olukordades. Argumenteerimine, veenmine; emotsionaalsus, toon.
Kirjutamine. Tarbetekstid: elulugu, avaldus, seletuskiri, taotlus, kaebus, kiri ja e-kiri jt. Arvamustekstid. Arvamustekstide ülesehituse põhimõtted. Arvamustekstide koostamine ühiskonna- ja õpilaselu teemadel. Arvamusteksti kirjutamine alusteksti põhjal. Kokkuvõtte koostamine.
Õigekirja- ja õigekeelsusküsimuste kordamine.
Lugemine. Seotud ja sidumata tekstide (nimestikud, graafikud, tabelid jm) mõistmine. Info otsing erinevatest allikatest.
Süstemaatiline sõnavaraarendus (nt harvem sõnavara, sõnamoodustus, sõnavara täiendamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).
Kuulamine. Teksti suhtlustähenduse ja eesmärgi mõistmine eri toiminguis, suhtluspartneri mõistmine dialoogis. Erinevate keelevariantide sotsiaalse tähenduse mõistmine.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
- argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti;
- suudab jälgida suulist mõttearendust ning esitada ettekandjale küsimusi;
- oskab analüüsida meediatekste ning teha eri allikaist pärineva info ja arutluskäikude põhjal kokkuvõtet;
- oskab kirjutada arvamuslugu ja retsensiooni, vältides plagiaati;
- järgib kirjutades eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid.
Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad:
- kursusega „Meedia ja mõjutamine“ seostuvad teemad;
- kirjanduskursustega seostuvad teemad;
- õppekava läbivad teemad.
Kõnelemine. Suuline suhtlus lähtuvalt olukorrast ja vestluspartnerist. Sama sõnumi edastamine erinevate keelevahenditega, keelelise väljenduse paindlikkus, otsesem ja kaudsem väljendumine. Ratsionaalsete, emotsionaalsete ja eetiliste argumentide kasutamine ning veenmine ja mõjutamine.
Kirjutamine. Tarbekirjade koostamine: juhend, koosoleku memo, tegevuskava. Mitme allika põhjal kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine. Ajakirjandustekstide koostamine: arvamuslugu, retsensioon, pressiteade. Veebitekstide koostamine. Õigekirja- ja õigekeelsusküsimuste kordamine.
Lugemine. Eri modaalsusega tekstide (kirjaliku, audiovisuaalse, hüpertekstilise) tähenduse mõistmine. Teksti eesmärgi ja vaatenurga mõistmine, meediatekstide kriitiline analüüsimine. Teksti sisuliste ja keeleliste tunnuste põhjal elektrooniliste otsingustrateegiate kasutamine. Süstemaatiline sõnavaraarendus (üldkasutatavate võõrsõnade, ilukirjanduskeele sõnavara, käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).
Kuulamine. Ratsionaalsete, eetiliste ja emotsionaalsete argumentide eristamine suulises tekstis, kallutatuse ja manipuleerimise äratundmine.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
- oskab edasi anda tähendusvarjundeid, tajub keelendite konnotatiivseid tähendusi ning mõistab vihjelist keelekasutust;
- oskab veenvalt ja selgelt argumenteerida ning kaitsta oma seisukohti;
- oskab konspekteerida suulist esitust;
- oskab edastada eri allikaist saadud infot ja arutluskäike ning siduda neid oma hinnangute ja seisukohtadega;
- oskab koostada tarbetekste;
- tunneb teadusstiili tunnuseid ning koostab eakohast teadusteksti, vältides plagiaati;
- kasutab elektroonilisi teabeotsinguid ning suudab hinnata teabe usaldusväärsust;
- valdab eesti kirjakeelt.
Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad:
- kursusega „Teksti keel ja stiil“ seostuvad teemad;
- kirjanduskursustega seostuvad teemad;
- õppekava läbivad teemad.
Kõnelemine. Keeleline väljendusrikkus mõtteid, tundeid ja hinnanguid väljendades. Stiilivahendite kasutamine erineva mõju saavutamiseks suulises esinemises ja väitluses.
Kirjutamine. Arutleva artikli kirjutamine eri tüüpi (tekstiliste, pildiliste, audiovisuaalsete; lineaarsete, mittelineaarsete, hüpertekstiliste) alustekstide põhjal. Tarbetekstide (projekti ja kandidaadi põhjenduse, tegevusaruande) koostamine. Õigekirja- ja õigekeelsusküsimuste kordamine.
Lugemine. Keeruka struktuuriga ja eri modaalsusega tekstide mõistmine. Keeruka kujundliku väljenduse mõistmine. Süstemaatiline sõnavaraarendus (akadeemilisele ja haritud stiilile omaste võõrsõnade, lendväljendite, ilukirjanduskeele kõrgstiilse sõnavara ning käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine). Teabeotsingu oskuste tõhustamine.
Kuulamine. Keeruka struktuuriga suulise teksti konspekteerimine. Väitluse juhtimine ning seal esile kerkinud argumentidest kokkuvõtte tegemine.
Valikkursused
Kursuse lühikirjeldus
Suulise tekstiloome kursus keskendub suulise eneseväljenduse, eesmärgistatud kuulamise ja argumenteeritud esinemise ning tagasiside arendamisele.
Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi kõne- ja väitluskursusega taotletakse, et õpilane:
- väljendab ennast suulises keelekasutuses selgelt ja sobivalt;
- argumenteerib veenvalt ning oskab kaitsta oma seisukohti;
- rakendab kriitilist mõtlemist.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
- tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, kõne liike ning avalikule esinemisele esitatavaid nõudmisi;
- argumenteerib veenvalt ja oskab kaitsta oma seisukohti;
- moodustab ja esitab teemakohaseid küsimusi;
- koostab ning esitab eri liiki kõnesid (olmekõne, akadeemiline ja kohtukõne);
- teeb ettekande näitvahenditega;
- jälgib tolerantselt ja kriitiliselt diskussiooni ning annab tagasisidet.
Õppesisu
Kõne kui suhtlusolukord. Kommunikatsioonimudel. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Suhtlustõkked. Kõne veenvuse tegurid. Kehakeel. Argumenteerimine ja emotsionaalsus.
Kõne koostamine ja esitamine. Kõne kui suulise monoloogi ja dialoogi liigid (ettekanne, sõnavõtt, koosolek, läbirääkimised, väitlus, repliik vm). Kõne eesmärgid. Kõne osad. Suulise kõnesündmuse ettevalmistamise etapid. Näitlikustamine. Esinemishirm. Parakeel. Esinemisstiil ja -kultuur.
Kõne kuulamine ning kõnele reageerimine. Repliik ja küsimuste esitamine. Erinevad kuulajatüübid. Kuulamistakistused.
Väitlemine. Väitluse olemus. Jaatav ja eitav kaasus. Kaasuse ülesehitus: teema, tuumsõnad, definitsioon, kriteerium, argumentatsiooni struktuur, tõestusmaterjal, topos. Ümberlükkamine, taastugevdamine. Ristküsitlus. Kohtunikutöö ja tagasiside andmine.
Õppetegevus: praktilised tööd, heli- ja videosalvestused ning nende analüüs.
Füüsiline õpikeskkond: tehnovahendid (videokaamera, diktofon, mikrofon), õpperuumi mööbli ümberpaigutamise võimalus.
Kursuse lühikirjeldus
Kursus annab ülevaate eesti keele keelevariantidest ehk allkeeltest ja näitab, mis on nende erinevused, millest need tulenevad ning kuidas neid kasutatakse. Kursuse sisu jaguneb kolmeks suuremaks teemaplokiks: kirjakeel (sh ilukirjanduskeel, tarbetekstide keel), suuline keel (sh netikeel kui suulise ja kirjakeele vahel paiknev keel) ning murdekeel (sh sotsiolektid) ja ilukirjanduskeel kui nende süntees. Kursuse läbimine aitab õpilastel mõista eesti keele mitmekesisust, arendab keelekasutusoskust ning õpetab valima keelevahendeid erinevates suhtlussituatsioonides. Kursus toetab gümnaasiumi eesti keele kohustuslikes kursustes õpitut ja süvendab kirjandusteoste käsitlemisel keeleliste aspektide mõistmist.
Et anda ülevaade eesti keele allkeeltest, vajab õpetaja tunni organiseerimiseks lisaks õpikule lisamaterjali (erinevaid kirjalikke ja suulise keele tekste, ülesandeid jm). Kursuse jooksul lahendatakse praktilisi ülesandeid, arutletakse probleemide üle, analüüsitakse tekstide keelevahendite kasutust, tehakse projektitöid, koostatakse lühemaid uurimistöid ning esitletakse oma töid.
Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid
Kursusega taotletakse, et õpilane:
- oskab eristada eesti keele olulisemaid allkeeli;
- väärtustab eesti kultuuri mitmekesisust;
- oskab arvestada suhtlemisel inimeste väärtushinnangute erinevusi;
- oskab ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada, arvestades olukordi;
- oskab olukorra kohaselt kasutada sobivat allkeelt.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
- eristab peamisi allkeeli;
- iseloomustab õppematerjalidele toetudes eesti keele allkeeli;
- kasutab sobivat allkeelt, arvestades suhtlusolukordi;
- oskab analüüsida erinevate tekstide keelekasutust allkeeltest lähtuvalt;
- oskab vajaduse korral kasutada normingulist kirjakeelt.
Õppesisu
Allkeeled
Allkeeled ja nende olemus. Varieerumine allkeelte sees.
Kirjakeel ehk keel, mida kõik mõistavad
Kirjakeel kui normingute süsteem. Kirjakeele olemus. Kirjakeel, keelekohustus ja keeleviga. Kirjakeele staatus. Kirjalik suhtlus. Trükitud kirjakeelsed tarbetekstid. Terminid ja muud sõnad. Autoritekst ja tsitaadid. Grammatilised erinevused ja nende põhjused. Suhtlussituatsioon ja keel ehk registrid. Suuline suhtlus. Vahetu ja vahendatud suhtlus. Dialoog ja monoloog. Argi- ja avalik suhtlus. Anonüümne ja mitteanonüümne suhtlus. Spontaanne ja toimetatud tekst. Ühiskeelne ilukirjandus.
Suuline keel ehk keel, mida kasutame argisuhtluses
Suuline keel. Suuline morfoloogia ja morfosüntaks. Suulised laused. Dialoogi ehitus ja dialoogi keel. Tagasiside ja uus teadmine.
Argisuhtlus ja argikeel. Kirja ja kõne erinevuste põhjused.
Netikeel, selle erijooned ja registrid. Netidialoogi eripära. Netidialoogi keelelised erijooned.
Murdekeel ehk keel, milles on meie juured
Murded ja nende jagunemine. Kohamurded. Sotsiaalmurded. Viipekeel. Murrete tüpoloogia. Eesti peamurded ja murderühmad. Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurded. Südaeesti ja kirderanniku murderühmad. Murded ja suuline keel. Traditsioonilised kohamurded. Südaeesti murded. Kirderanniku murded. Lõunaeesti murded. Murre kirjakeeles. Murdeaktsendid. Pärandkeeled ja regionaalkirjakeeled. Släng. Murdekirjandus.
Kursuse lühikirjeldus
Kursus on esmajoones praktiline. Eeldatakse, et õpilane on läbinud eesti/vene keele kohustuslikud kursused. Kursus toetab gümnaasiumi eesti/vene keele kohustuslikes kursustes õpitut ning süvendab erinevate tekstide mõistmist ja kasutamist. Kursuse jooksul lahendatakse praktilisi ülesandeid, arutletakse probleemide üle teksti põhjal, kõrvutatakse erinevaid seisukohti ning tehakse esitlusi. Kursuse vältel seostatakse õpitut tegeliku eluga, arendatakse suulise esinemise oskust ja motiveeritakse iseseisvat õppijat teadlikult õppima. Tundide kavandamiseks ning korraldamiseks kasutatakse õppematerjalina erinevaid kirjalikke ja suulisi tekste, audio- ja videomaterjale.
Kursuse sisu jaguneb viieks suuremaks teemaplokiks: kultuur ja väärtused, individuaalsus ja sotsiaalsus, õppiva inimese kuvand, inimene sotsiaalvõrgustikus ning teadus ja tehnoloogia. Kursuse teemaplokid lähtuvad riikliku õppekava üldpädevustest ning käsitletavad tekstid hõlmavad erinevaid eluvaldkondi. Kursust on soovitatav õpetada 12. klassis, sest eelnevalt omandatud lugemis- ja kirjutamisstrateegiad on andnud oskuse leida tekste, neid lugeda, analüüsida ja sünteesida.
Kursuse kaudu lõimitakse erinevates ainevaldkondades (sotsiaal-, loodus-, kunstiained, võõrkeeled) omandatud teadmisi, oskusi ja väärtushoiakuid ning toetatakse teksti funktsionaalse lugemise ja mõistmise oskust reaalainetes.
Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid
Kursusega taotletakse, et õpilane:
1) rakendab gümnaasiumis omandatud teadmisi praktikas;
2) on aktiivne õppija nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega;
3) on kursis muutustega ühiskonnas ja orienteerub ümbritsevas.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) oskab leida, analüüsida ning edastada eri allikaist saadud infot ja arutleda leitud teabe põhjal;
2) jälgib ja juhib aktiivselt diskussiooni ning annab põhjendatud tagasisidet;
3) argumenteerib ning seostab erinevaid seisukohti tekstidele vm tuginedes;
4) võtab kuuldut ja loetut kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
5) oskab luua süsteemi, toetudes gümnaasiumi erinevates ainevaldkondades õpitule;
6) väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses.
Õppesisu
Kursuse sisu (allteema) lepitakse kokku kursuse alguses.
Kultuur ja väärtused: inimsuhted moraalinormide ja eetika seisukohast; üksikisiku seotus ühiskonnaga; väärtushinnangute kujunemine; inimene erinevate kultuuride keskel (kultuuripärand); inimene kui kultuuri kandja ning kultuuride vahendaja; ettevõtlikkuse ja kodanikualgatuse roll ühiskonnas.
Individuaalsus ja sotsiaalsus: inimese minapilt; inimene suhete loojana; inimene ja tema tegevuse mõju keskkonna arengule; vastutustundlik ja dialoogivõimeline kogukonna liige ning maailmakodanik.
Õppiva inimese kuvand: probleemide ja neis peituvate võimaluste nägemine; kriitiline ja loov mõtlemine; ideede loomine, arendamine, elluviimine ja hindamine; inimene motiveeritud õppijana; avatus uutele teadmistele ja oskustele; õpitud abitus; inimene elukestva õppe väärtustajana; inimene kui koguja ja kogeja.
Inimene sotsiaalvõrgustikus: etikett; keelevahendid; reaalses ja virtuaalmaailmas suhtlemise probleemid; privaatsus, isiklik ruum, avatud ruum; inimene virtuaalmaailmas; digikeskkonna moraali- ja väärtuspõhimõtted.
Teadus ja tehnoloogia: tehnoloogia areng ja selle kasutamise eetilised küsimused; loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsus ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; teaduse ja tehnoloogiaga seotud piirangud ning riskid; ratsionaalsus ja irratsionaalsus.
Käsitletavaid mõisteid
Kultuur, väärtused, väärtushinnangud, etikett, esteetika, moraalinormid, individuaalsus, kuvand, sotsiaalsus, sotsiaalvõrgustik, privaatsus, virtuaalmaailm, digikeskkond, ratsionaalsus, irratsionaalsus.
Kasutatav õppematerjal
Teemasid ette valmistades kasutatakse ilukirjanduslikke ja populaarteaduslikke tekste, dokumentaal- ja mängufilme, videomaterjali, erinevaid meediumeid, õppekirjandust jm sobivat materjali õpilase ning õpetaja valikul.
Füüsiline õpikeskkond
Digivahendid, internetipõhised õpikeskkonnad, õpperuumi mööbli ümberpaigutamise võimalus.