Indrek Raudsepp, Tabasalu Ühisgümnaasium, 2010
Allolev tabel on kunstiõpetuse ainekava kontsentraat, tõsi küll, üsna subjektiivne, mis ei saa ega püüagi asendada ainekava. Ühelt poolt on tegemist tugeva lihtsustusega, eriti õppesisu ja õppetegevuste lahtris, teisalt lähtub esitatu ühe õpetaja eelistusest, mida ja kuidas kunstitundides teha. Kuna põhikooli riiklik õppekava annab soovitusi ja juhiseid mitte klasside, vaid kooliastmete kaupa, on õpetajal vaba voli tabeli igas veerus käsitletavat ümber paigutada, ära jätta ja juurde lisada.
Kuna ainekava on koostatud kooliastmeti, ei tasu rohe–sini–punaseid lisandusi võtta kui lõplikku tõde. Need püüavad vaid rõhutada õpitava järjepidevust, liikumist lihtsamatelt õppeülesannetelt keerulisematele. Õppeülesandeid on võimalik ka tabeli sisu muutmata igal aastal erinevalt kombineerida. Iga kunstiõpetaja mõistab, et näiteks ülesannet, mis liidab veekoguga maastiku ja varjud perspektiivis, võib lahendada joonistuse või maalina, fotokollaažina, realistlikult või sürrealistlikult. Võimaluste tohutut hulka arvestades ongi tabelist abi, et käest ei kaoks õppesisu, õpetamise eesmärgid ja õpetaja isiklikud taotlused ehk peamine, mida õpetada tahetakse.
Iga loov õpetaja võiks ainekava uurides, oma eelistusi ja põhimõtteid arvestades, luua hoopis teisesisulise, isikliku, kiirpilgul hõlmatava tabeli.
Ekselda ühest õppeülesandest teiseni või korrata end aastast aastasse ei soovi ju keegi.
